aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19. saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870
aastal loodi Põhja-Saksa Liit, kuhu kuulus 19 Saksa riiki. See oli liitriik, mille kõrgeimaks võimuorganiks oli riigipäev. Riigijuhtiks oli Preisi kuningas ja liidukantsleriks ehk valitsusjuhiks Otto von Bismarck Prantsusmaa: Napoleon III valitses riiki ainuisikuliselt, mistõttu puudus tal toetajaskond. Ta pöörast suurt tähelepanu majandusele ja välispoliitikale. See suurendas Prantsusmaa mõjukust maailmas. Prantsusmaa püüdis piduradada uute rahvusriikide loomist ning sealhulgas ka Preisimaad, kes pidas just prantslasi viimaseks takistuseks iseseisvumisel. See viis sõjani, mille prantslased kaotasid. Nad pidid loovutama Alsace-Lorraine ning maksma 5 miljardit franki. Lisaks tõi sõja kaotus sisepoliitilise segaduse. Inglismaa: 19. saj. valitses Inglismaad pikka aega Victoria, kes oli armastatud kuninganna. Ta ei sekkunud parlamendi tegevusse ega riigiasjadesse. Parteisid oli kaks: liberaalid ja konservatiivid. Kuni 1870
annaabi.ee 
