vanemaid ja väärikamaid, kellel oli kodumaa ees teeneid. Tollal nimetati poloneesi suureks tantsuks. Hiljem võtsid poloneesi tantsimisest osa ka naised, tantsides seda omaette, eraldatuna meestest. Viimaseks arengustaadiumiks oli segapaaride polonees. Sai tavaks, et kõik aadliballid avati poloneesiga. See polnud niivõrd tants selle tavalises mõttes, kuivõrd pidulik sammumine, rongkäik, mis läbis kõik lossi saalid, koridorid ja ulatus suvekuudel isegi aeda. Rongkäigu eesotsas oli kas piduperemees või väärikam väärikamaist. BALLAADID Arvult on neid neli, loodud ajavahemikul 1831-1842. Ballaad tungis luulest vokaalmuusikasse XVIII sajandi lõpul. Chopin oli esimene instrumentaalballaadide meister. Chopini ballaadid on üheosalised klaveriteosed. Tavaliselt algavad ballaadid rahulike jutustavate teemadega. Aegamööda, vastavalt sündmuste arengule muutub nende rütm katkendlikuks ja ärevaks, lisanduvad uued temaatilised elemendid. Teose
Ivan Vassiljevitsi nimepäev oli küll neljapäeval, aga teda pühitseti laupäeval, sest nõnda oli pühitsemist võimalik jätkata ka järgmisel päeval. Pidu ise algas pärast lõunat, nii-öelda õhtul, kui Ivan Vassiljevits oli saunas niihästi iseend kui ka oma riideid Indreku abil leilitanud. Indrek saabus pisut hiljemini ja sellepärast leidis ta laudkonna eest, mis oli juba paraja auru all. Tõepoolest oli härra Slopasev päris piduperemees ja pidukorraldaja, teised kõik, ka nimepäevnik ise, olid tema külalised, sest härra Voitinskil endal polnud võimalik midagi oma sünnipäevapühitsemiseks teha. Nõnda siis oligi kõik korraldatud Slopasevi maitse kohaselt. Peaasi, et ei tuleks puudu joogist, eriti valgest, sest kõik muu oli Slopasevi arvates solk. Peale selle ,,sakuska": heering sibulaga, hapu kurk, juust, vorst, sink, sinep, võid ja leiba, kuum teemasin
annaabi.ee 
