Esimene Eesti Üldlaulupidu
Seejärel, avaldas ka lootust, et küsimust käsitletakse
eeloleval suvel köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite konverentsil, kus asi heaks kiideti.
Laulupeo-kavatsus tehti 1867. a. sügisel lõplikult teatavaks. „Vanemuine“ asus märtsis avalikult
peokorraldamisele etteosta ja sellega oli kohaküsimus lahendatud Tartu kasuks.
Pidu tähtaja määras ka ametlik korraldus See lubas eestlasi Tartusse kokku tulla ainult
ülikoolitöö vaheajal. Huvatav ka see, et Ametlik piduluba saadi alles 1869. a. 20.veerbuaril
pärast kaheaastast asjaajamist – vaevalt neli kuud enne peo tähtpäeva.
3. MUUSIKALISED ETTEVALMISTUSED
Kuna laulude õppimiseks jäi äärmiselt vähe aega ja kooride keskmine tase ei saanud olla kõrge,
siis valiti kõrgemad aga komitee arvates ometi sündsad, lõbusad viidsid. Kartust tekitasid eriti
ilmalikud laulud, sest leid olid koorid hoopis vähe või üldse mitte laulnud, lauldi ju peamiselt
vaimulikke laule.