Hiir rätsepaks
Meremehi meid varjamas taevas,
elu ohtlik ja raske on meil,
meie kodu ja elamu laevas
ulgumerede lagedail teil.
Ja kui laine käib kõrgele üles,
siis meil algab vast mehine töö,
laev vaid rabeleb voogude süles,
rebib mastides tormide vöö.
Ülal purjedes vingub ja ulub,
ja me ruttame rehvima neid.
Tuul küll vantide vastu meid surub,
aga see veel ei heiduta meid.
Aga siis, kui me saabume randa
pärast ohtlikku teed mere pääl,
siis võib hetke ka puhkuseks anda,
pidulauluks võib paisuda hääl.
Raudtee
Kaks rauast niiti mööda maad --
nii väga pikad, pikad need;
neid mööda sõita, sõita saad
nii kaugele, kui jätkub teed.
Ees vedur ähib, tormab,
veab, tal ikka kiire, ikka rutt,
ning järel vagunite read
ja rattamürin -- raudne jutt.
Tee serval seisab, valvab vaht,
ta hoiab teed, ta näitab teed,
ta kaasas kannab lippu kaht,
sest märguandmiseks on need.
Kui tõstab lipu punase,
annaabi.ee 
