Viljandimaa rahvariided
seesidega kampsunit, mis levis uue moena 19. sajandi I poolel. Need veidi alla vöökohta
ulatuvad pikkade käistega pihakatted olid rühmseesilised s.o rühmiti volti seatud
ääreribaga. Viljandi kampsuni kaelaavaus ei olnud eriti sügav.
Rüü oli valgest linasest riidest suvine ülerõivas, mis tegumoelt vastas pikk-kuubedele.
Kasukas. Viljandi kasukas tehti pargitud lambanahast, puusadega ja kaunistati
liignahkadega õmblustel ning äärtel. Käigu- või pidukasukas oli sõidukasukast veidi
lühem, enamasti üht mõõtu pikk-kuuega. Naistel jäi seeliku äär kasuka alt tavaliselt
paistma, seelik pidigi näha olema.
Sukad. Viljandi naised kandsid 19. sajandil pidurõivastega pikki, enamasti villaseid
sukki. Põhjapoolsetes valdades neid roositi ehk valgetele villastele sukkadele kooti
madalpistet jäljendades punased-sinised või punased-rohelised kirjad, mis katsid labajalga
ning sukasääre mõlemat poolt poole sääre kõrguseni.
Kindad
annaabi.ee 
