Hüdropidurid
Kuna pidurdamisel auto esiosa vajub allapoole ja tagaosa tõuseb üles, siis oleks kasulik kui tugeval
pidurdamisel läheks suurem pidurdusjõud esiratastele. Paljudel autodel ongi selleks tagarataste
pidurisüsteemi jaoks rõhupiiraja. Kaasajal on autod varustatud ka elektroonilise juhtimisega
rõhupiirajatega.
Rõhuregulaator - joonis vihikus
Rõhuregulaator reguleerib samuti tagaratastele antavat pidurvedeliku rõhku, kuid teeb seda mõnevõrra
täpsemalt.
Nõrgemal pidurdamisel tuleb pidruivedeliku rõhk kanal A kaudu silindrisse (4). Sealt läbi düüsi (8) ja
avatud klapi (2) kanalisse B ning edasi tagaratastele. Rõhu tõuestes ületab kolvile (6 ja 9) mõjuv
rõhujõud vedru 5 survejõu ning kolbi nihutatakse paremale. Klapp (2) sulgub ja kanalise B enam
rõhutõusu ei anta. Kuna kolvile (9) vasakult mõjuv rõhujõud jääb nüüd vähemaks, siis vedru (5) saab
kolbi (6 ja 9) nihutada jälle paremale, kuni klapi (2) avanemiseni, millega kanalis B jälle rõhk hakkab
tõusma.