Milles seisneb patust rääkides meie vastutus
Meil on selline loomus, et ikka libiseme maha; ning patt, kuna ta on vältimatuvõib olla vabandatav.
Kuid Jumal ei saa olla meid nõnda loonud. Tõmbejõud Jumalast eemale, ’’kodutee oma
harjumuslikku minasse’’, peab olema, nagu me arvame, pattulangemise tulemus. Me ei tea, mis
täpselt juhtus, kui inimene langes. Sokratese tõepära varjundiga lugu avab selle, et piki sajandeid
täiustas Jumal loomset vormi, millest pidisaama inimsuse kandja ja Jumala enda kujutis. Andis
inimesele lisaks muule aju, mis on piisavalt keerukas teostamaks kõiki ainelisi liikumisi, mille abil
saab ’’lihaks’’ ratsionaalne mõtlemine kui aeg täis sai , andis Jumal sellele olendile- nii tema
psüühilisele kui ka füsioloogiliseleosale – uut liiki teadvuse, mis suutis öelda ’’mina’’ ja ’’mind’’.
Mis võis vaadelda iseennast objektina , mis tundis Jumalatmis suutis otsustada tõe, ilu ja headuse