Morfoloogia
Ta on lauses
tavaliselt:
o sihtkoha määrus, nt Läksime sööma;
o sõltuvusmäärus, nt Ta pani meid kirja kirjutama.
ma-vorm võib olla ka:
o liitöeldise osa, nt Mari hakkas laulma.
Mõnikord esineb ma-vorm:
o iseseisva öeldisena, nt Kähku magama!
ma-vormil on ka umbisikulise tegumoe vorm, mida kasutatakse koos verbigapidama, millel endal
umbisikulise tegumoe vormistik puudub, nt Järve äärde pidimindama jalgsi.
ma-vormi tunnus on ma, mis liitub tüvele või umbisikulise tegumoe tunnusele.
mas-vorm väljendab tavaliselt mingi muu tegevuse suhtes samaaegset tegevust (suhtelist olevikku). Ta
esineb lauses tavaliselt:
o otstarbe varjundiga asukoha määrusena, nt Olime marju korjamas;
o sõltuvusmäärusena, laiendades kindlaid verbe enam-vähem sünonüümseltvat-
tegevusnimega, nt Nägin teda kellegagi vestlemas (~ vestlevat);
annaabi.ee 
