KESKAEG KT kordamine
ajal. Kaubandus(ja ka käsitöö) oli väga kõrgel tasemel. Koguti makse talupoegadelt ja
kaupmeestelt, sest nii sai palgata sõdureid ja tugevdada riigi kaitset.
Piiramatu võimuga valitseja oli Bütsantsis keiser. Tema kõrval oli aristokraatlik senat, kes võis
keisrile ainult nõud anda. Keiser oli sõjaväe kõrgeim juht, riigi ülemkohtunik ja
ülimseadusandja. Keisri valisid ametisse armee, senat ja rahvas. Et turvaliselt võimul püsida,
pidikeise rahva meeleolusid arvestama. Pikka aega polnud keisrivõim päristav. Ktegelikkuses
keiser määras ise endale järeltulija, kes oli ka tema kaasvalitseja. See pidi tagama uuele
keisrile alamate ustavuse ja sujuva võimuletõusu peale eelmise valitseja surma. Uue keisri
kroonis kirikupea ehk patriarh.
Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus juhtivatele
sõjaväepealikele(strateegidele) kuulus sõjaline kui ka tsiviilvõim. Sõjaväe põhiosa
annaabi.ee 
