Kultuurigeograafia konspekt
kirjakeelele hakkas kohalike murrete positsioon nõrgenema. 20 saj. arenes välja kirjakeel korraldus ja avalik
elu muutus üha rohkem normikeelsemaks, mistõttu kohamurdes taandusid veelgi. Siiski on võimalik
praegugi mõne erijoone põhjal ära tunda, millisest murdealast kõneleja pärit on.
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates
pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu
rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled.
Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti
kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat.
Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure,