Aktiiv-induktiivkoormusel (joonis 4.20) sõltub alaldatud pinge keskväärtus koormusvoolu iseloomust. Eristatakse katkevvoolutalitlust ja pidevvoolutalitlust. Katkevvoolutalitluse puhul koosnevad nii pinge- kui ka voolukõver üksikutest impulssidest, mille kestus sõltub koormusahela induktiivsusest. Pidevvoolutalitluse korral silub koormusahela induktiivsus voolu sedavõrd, et voolukõver osutub pidevaks. Väljundpinge keskväärtus aktiiv- induktiivkoormusel ja pidevvoolutalitluses arvutatakse eeltoodud valemiga (4.7). Väljundpinge ja voolu kuju mõjutab ka koormusahelas olev vastuelektromotoorjõu allikas, nt. pöörleva mootori vastuelektromotoorjõud. ua ua E γ α λ t α t
VT1 on avatud. Järgneva faasi kestel transistor VT1 ei osale lülituse töös. Kuni transistor VT1 sulgub, hajutatakse reaktiivenergiat läbi vabavooludioodi VD2 ja siis transistoril VT2. Transistor VT2 reguleerib voolu, mis kasvab negatiivselt ja mida piirab koormuse induktiivsus. Kui transistor VT2 sulgub, on ainsaks voolu juhtivaks haruks ahel läbi dioodi VD1 tagasi toitevõrku ning seega on lülitus regeneratiivne. Kahekvadrandilised pulsilaiusmuundurid töötavad alati pidevvoolutalitluses, sest lülitid võimaldavad juhtida voolu mõlemas suunas. Joonisel 1.25, c on näidatud pinget madaldava sildlülituses neljakvadrandilise pulsilaiusmuunduri (filtrisektsiooni pole näidatud) jõuahela skeem. Skeem on sama kui ühefaasiline sildlülituses vaheldi ning seega sõltub väljundpinge väärtus ainult juhtimisviisist. Ideaalolukorras on väljundpinge keskväärtused siin järgmised: Ud k = (2q 1)Ud s.
annaabi.ee 
