sellesse pannud. Nähtavasti on aga tõsi seegi, et siiski kõige esmalt välgatasid õiged mõtted laseri loomiseks ja laiaks rakenduseks just Gordon Gouldi peas 1957. aastal. [3] 4 LASERITE LIIGID Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [2] 4.1 Gaaslaser Gaaslaserile on omane kiirguse suur monokromaatilisus, lainepikkuse stabiilsus ja kiirtekimbu väike hajumisnurk. Gaaslaserid saavad töötada nii pidevas kui impulssreziimis.[2] Kõige võimsamate gaaslaserite hulka kuulub gaaslahenduslaser. Selles töötav aine on süsinikdioksiidi ja lämmastiku segu ning pööratud jaotuse tekitab gaaslahendus
anda. Seda protsessi nimetatakse pumpamiseks. Põhiliselt kasutatakse pumpamiseks elektrivoolu või mingi muu lainepikkusega valgust (mis võib tulla ka teisest laserist). Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [1] Selles artiklis käsitletakse põhiliselt liigitust töötava aine põhjal. Tuleb arvestada, et isegi nõrga võimsusega laserid (mõni millivatt) võivad silmale ohtlikud olla. Laserikiirgus on väikese hajumisega ja kui see on sellise lainepikkusega, mida silm suudab fokuseerida, siis võib silm kiirguse energia koondada väga väiksesse punkti. See
Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Seda ei saa väita konventsiaalse hõõglambi kohta. 16. Mis on laserite liigitamise aluseks? - Lasereid liigitatakse pumpamise viisi, töötava aine, resonaatori ehituse ja tööreziimi järgi. Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulss-laserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. 18. Fotoluminestsentsi kohta sõnastas inglise füüsik J. Stokes 1852. a. Järgmise reegli: luminest-sentskiirguse lainepikkus on alati suurem teda esile kutsuva valguse lainepikkusest. Selle reegli kohaselt ei saa näiteks punase valgusega esile kutsuda roheliselt helenduvate kehade luminestsentsi, küll aga saab seda teha sinise või violetse valgusega
Kollimatsioon kiirte kimpu mitte hajuvus, korrapärasus, kõik kiired on parallelsed, mis võimaldab fookus punktis saavutada väga kõrgeid energiatihedusi ja võimsustihedusi. Laserid. Tüübid Lasereid liigitatakse: pumpamise viisi (optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid) töötava aine (gaas, vedelik, pooljuht ja dielektriklasereid) resonaatori ehituse tööreziimi järgi (pidevreziimis töötavat ja impulsslaserid) Jaotus otstarbe järgi Kirurgiline (lõikamine, koorimine) Teraapia ja diagnostika (kiiritamine nähtava valgusega). Fototeraapia, silmakirurgia Laserid. Tüübid (II) Silmakirurgias kasutatakse eksimeer laserid: Eksimer laserid: Argon fluoride (ArF, 193 nm), Krypton clouride (KrCl, 222 nm), Krypton fluoride (KrF, 248 nm). Lainepikkus ulatuses 190350 nm, mis vastab UV spektrile. Võimsus <120 watts.
annaabi.ee 
