Kuumsurvetöödeldakse temperatuuridel, mis on üle metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Kuna rekristalliseerumisega kaasneb metalli plastsete omaduste taastumine, siis kuumsurvetöötlemisel deformatsiooni aste ei ole piiratud. Teraste puhul on kuumsurvetöötluse alumiseks piiriks tavaliselt 750…800 °C. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protsessideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse
Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki). Maht- ja lehtvormimise tüüpprotsessid on selel 2.9. Survetöötlusprotsesse liigitatakse samuti pidevprotsessideks ja perioodilisteks protses- sideks. Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine (sele 2.9a), mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). -1- Sele 2.9
annaabi.ee 
