kokkukasvanud, eriti tugev on keskmine lüli. Jalad tavalised jooksujalad, harvem kaeve- või korjejalad. Sageli on tagakeha rindmikuga ühendatud peene varrekesega (petiolus). Muneti hästi arenenud, mõnedel liikidel väga pikk või muutunud mürgiastlaks. Vastsed on peamiselt jalutud vaglad, alamatel kiletiivalistel ka ebaröövikud. Vabanuku tüüpi nukk asub sageli kookonis. Esineb polümorfism. Selts jaotatakse kahte alamseltsi. Pidevkehalistel on tagakeha nn istuvat tüüpi, ühendub laialt rindmiku viimase lüliga. Neil esinevad haukamissuised. Tiibade soonestus on väga tihe. Vastsed on fütofaagid, vabaltelavad või kaevandavad, rindmiku ning mõnikord ka tagakeha jalgadega. Nende hulka kuuluvad näiteks lehevaablased. Karusmarjapõõsaste lehti hävitavad karusmarja-lehevaablase Pteronidea ribesii ebaröövikud. Eestis umbes 7000 liiki. Selts: Kahetiivalised (Diptera) Pikkus 0,7-6cm. Kehakuju varieerub
annaabi.ee 
