Ajaloo põhiperioodid
Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad
sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli
tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis
Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid
ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest
fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris
majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid.
Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka
poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa
ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust, panid elu
kiiremini liikuma
Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal