ornamentidega), 300 mängunuppu ja kuus täringut, ent mitte ühtegi lihtsate sõdurite relvana tuntud oda või kirvest. Seetõttu on vägagi tõenäoline, et laeva maetud mehed olid üliku staatuses. Peetsi sõnul olid suuremast laevast leitud tapetud asetatud nelja kihti. «Alumine kiht mehi oli risti laeva kaartega, et nad tasandaks selle pinna ära,» ütleb Peets. «Kuid nendegi juures oli rohkelt pronksist pidemetega mõõku, mis näitab, et nad ei olnud niisama mehed, vaid midagi enamat.» Mis konflikt täpselt põhjustas sajandeid tagasi Salmel nende rohkem kui 40 skandinaavia sugemetega uhke sõjamehe surma, jääbki ilmselt teadmata. Arvestades, et tapetutel olid kaasas jahikullid ja koerad, siis on võimalik, et saatuslikuks saanud mereretk Saaremaale oli osalt võetud ette meelelahutuse eesmärgil. Peetsi sõnul on nüüd võimalik DNA
Muistse vabadusvõitluse lõpu poole oli mõõku ka lihtsõdurite kasutuses tunduvalt rohkem, sest ordurüütlid kasutasid neid palju ja võidetud lahingutest said eestlased mõõku sõjasaagina. Mõõgad olid kaheteralised ja sirged, sarnased tänapäeval rohkem tuntud viikingimõõkadele. Valmistati neid peamiselt rauast, kallimad ja vastupidavamad mõõgad olid terasest. Vanemate mõõgad olid mõnikord hõbetatud pidemetega, näitamaks nende seisust. Teada on, et rohkem kasutati mõõku Lääne-Eesti saartel ja rannikualadel, põhjuseks varasemad kokkupuuted viikingitega. Kureverest leitud mõõga käepide. Võitlusnuga Võitlusnuga on puhtalt võitlemiseks valmistatud terariist, mille pikkuseks on 25-80 cm. Üle 80 cm. pikkusi loetakse juba mõõkadeks. Muistses vabadusvõitluses kasutasid eestlased sõjanuge suhteliselt
annaabi.ee 
