Eestlaste relvastus aastal 1200
Tähtsaim relv oli siiski mõõk, kõige hinnalisem ja suursugusem relv üldse. Mõõk
ilmus relvastusse juba pronksiajal. 12.-13. sajandi kaheteraliste mõõkade
teramikud olid umbes 1m pikkused ja 5-6cm laiused. Eriti hinnalisi teramikke
valmistati Kesk-Euroopas Reini-äärsetes töökodades. Neid valmistati damaskitud
terasest ja teramikele süvendati meistri või tehase nimi. Muinasajal Eestis selliseid
relvi ei tehtud, küll aga valmistasid Eesti meistrid mõõkadele kaitseraudu ja
pidemenuppe. Pidemeosi kaunistati hõbedaga, mõnikord isegi kullaga. Sellised
relvad olid väga kallid ja igaüks neist oli eraldi kunstiteos, mille oli valmistanud
meister kogu oma oskusega. 12. sajandi jooksul lihtsustus mõõgateramike
valmistamine kui ka käepidemete kaunistamine. Damaskimisest loobuti, teramike
soon muutus aga kitsamaks. Sooneosale käepideme lähedale inkrusteeriti kirjad,
mis peegeldasid agressiivse ristiusu ideoloogiat. Alates 12. sajandi keskpaigast
annaabi.ee 
