"pidanuid" - 1 õppematerjal

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

4 Linna piirkondades vahetavad inimesed töökohti tihedamini. Nende tabelite põhjal võiks arvata 1999 aasta regionaalarengu strateegia on vilja kandnud ning maa-asulates on elu paranenud, kuigi 2002 aasta rahuloluküsitlused seda ei näidanud. Finantssfääris, ärialal ning ka kultuuri valdkonnas tegutses rohkem end edukate rühma määratlenuid, seevastu põllu- ja metsamajanduses oli väga vähe end tööalaselt edukaks pidanuid.(Saar, 2002). Kui põllu- ja metsamajandus on maalähedased valdkonnad, siis finantssfäär, ärindus, teadus, meedia ja kultuur on pigem seotud suuremate linnadega. Lisaks oli 2003. aastal kolmes maakonnas (Ida- Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa) töötuse määr suurem kui 135% Eesti keskmisest. (Siseministeerium, 2005). Kui mitte arvestada Ida-Virumaad, siis teises kahes maakonnas ei ole Eesti mõistes suurlinnu ning domineerivad väiksemad külad ja alevikud. Teisest küljest,