Folkloor
üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus.
Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus
Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660.
· RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni
harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule
tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi
rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel,
ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades,
kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks