Eesti hobune
selga.(Bellegarde 1940: 141)
3
2. EKSTERJÖÖR
Eesti hobune on säilitanud aborigeensele hobusele iseloomulikuid jooni ning ei ole üldiselt
muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64)
Seda tõugu on hästi mõjutanud Eestimaa karmid olud. Teda on kujundanud välistingimused
nagu kliima, mullastik, viletsad pidamisolud ja raske töö. Seetõttu sirgus temast kasvult ja
elukaalult väike, väle, vastupidav ja vähenõudlik hobune.(Nikitin 1953: 242)
Eesti hobust kasutatakse eelkõige põllumajanduses, kelle keha välimust kirjeldatakse
järgmiselt. Hobusel on pikk kere, ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal
terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega,
mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega