Johann Voldemar Jannsen
Juubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast",
"Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". 1869. aastal kujunes
tähtsaks sündmuseks Eesti avalikus elus 1. üldlaulupidu, mis peeti ära pärisorjusest
vabanemise 50 aasta juubelisildi all. 18. 20. juunil. Kuigi selle programmis oli
rohkesti vaimulikke ja saksa laule, kuigi pastoritele reserveeriti (taktikalisel
kaalutluse) peokomitees ja peokõnede pidajatena tähtsad kohad, etendades laulupidu
olulist osa rahvusliku teadvuse õhutajana. 12000 kuulajat ligi tõmmanud laulupidu
õnnestus hiilgavalt, tähistades uue etapi algust rahvuslikus liikumises. Hiljem laialt
levinud kinnituses, et "laulupeole tuli kokku eesti rahvas, kes end siin rahvuseks
laulis", on sees tugev tõetera. Jannseni "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" muutus juba
esimesel üldlaulupeol tõusva rahvuse hümniks. Jannsen, kes oli peo korraldamisel
annaabi.ee 
