Eesti hariduse ajalugu
kohalike koguduse kirikute juures. Sellised linnakoolid, kus õpetatakse ladinakeelset kirjutamist
ja rehkendamist asutatakse Tartus 1554, Pärnus 1526, Paides 1528, Narvas 6
Esimene kool Eestis ei tähendanud mitte esimese eestikeelse kooli asutamist. Toomkoolide
õppekeeleks oli ladina keel Kuni 16 sajandini, ehk teise mõõdupuuna võttes Liivi sõjani oli
katoliikliku toomkooli kaks põhiülesannet: kindlustada järelkasv kohalikele katoliku usu
vaimulikele ja teiste kirikuametite pidajaile ning anda linnakodanike lastele algharidus. Saksa
linnakodanikke ja rüütelkonda huvitas haridus sel ajajärgul vähe, välja arvatud juhul, kui nende
soov oli oma last mõne kõrgema vaimuliku kohale ette valmistada.
Maa pärisrahva, ehk eestlaste ainsaks vaimuharijaks jäi endiselt kirik, kuigi vastastikune
huvi jäi kasinaks. Vaimulikkonna poolt puudus sügavam huvi rahva hariduse ja kirikliku
valgustamise vastu
annaabi.ee 
