Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule
keiser Heinri. Nüüd kui tüli oli sedavõrd suur ning ametis ei olnud ei keisrit ega
paavsti kannatas riik ja kiriku elu tohtutl, sest puudus isik, kes juhiks neid. Lahendus
sellisele segadusele tuli aga peagi. Rahvas, täpsemalt ülikud toetasid paavsti ning
keisrit ähvardati ametist kõrvaldada. Tüli lõppes täielikult alles 1122. aastal sõlmitud
Wormsi konkraadiga, millega vaimuliku ametitunnused andis paavst või piiskop ja
ilmaliku võimu aga keiser. Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks.
Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne.
Kõrgkeskaega mõjutasid tugevalt ka ristisõjad, mis kasvasid välja katoliku kiriku
doktoriinist ning paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad,
samuti tahtis Rooma paavst laiendada oma mõjuvõimu itta, vabastada ristiusu pühad
paigad. Rüütlid tahtsid eelkõige vallutada uusi maid ja saada osa Idamaade rikkustest.