Aleksandr Skrjabin
harmoonilise loominguõhkkonna kujundamiseks kogu maailmas.
Helilooja uskus sügavalt oma kunsti jõusse ja enese kui kunstniku erilisse vastutusrikkasse
ülesandesse maailma ees.
Tema kunstnikuloomuses ühinesid kõige vastuolulisemad jooned: ta unistas kogu inimkonna
elu ümberkorraldamisest ja sealjuures uskus, et selleks on suuteline vaid geniaalne kunstnik.
Juba õpinguaastail Moskva Konservatooriumis (1888-1892) paistis Skrjabin silma erakordsete
pianistlike võimetega ning pühenduski eelkõige klaveriteoste loomisele. Suurt osa tema
kujunemisel etendas Chopini muusika. Tasapisi vabastas ta ennast tema eeskujust ja hakkas
realiseerima omaloodud utoopilist tervikkunsti. Sellesuunalise mõttearengu käigus leiutas ta
oma harmooniareeglid, mis hakkasid üha enam valitsema tervet tema loomingut.
Täiskasvanuna, kirjutades leegitsevat sümfooniat ,,Tulepoeem" mõtles helilooja selle
ettekandmiseks välja erilise värvusseadme
annaabi.ee 
