Lambakarjus ja aeg
ilendust, sest see tegi nei1e
kumma1ist valu, mida nad ei osanud 1eevendada.Seevalu 1ammutasnen-
de kainet ja kind1at maai1ma,raputas nende teadvuse sambaid. Nad kart-
sid imesid; lmed vóisid juhtuda muinasjuttudes, neist vóis isegi unistada,
aga kaugemale nad ei 1ainud. Eks oli ka nende1hetki, mil nad tajusid aja
murdumist, kóige kunagi kogetu i.ihekssaamist,kuid seekestis vaid hetke.
Nad markasid seda mee1i su1atavat si1mapi1ku, kuid see oli kórva1t-
vaataja pi1k. Vaatamata oma ainukordsuse1e 1aks see hetk kaotsi, ja kui
inimene ka kogu oma i.i1ejaanude1useda otsis, ei 1eidnud ta seda enam.
Nagude, haa1te ja 1óhnade virvarr aastate sajus hagustas inimeste
pi1gud ja muutis nende vaimu 1i.ihinagelikuksja mee1edpimedaks. Karjus
nagi, et inimesed markasid i.iksnesvankriratta veeremist ning potikedra
poorlemist ja oskasid kaega haarata se11estsi.indivat hi.ivet. Nad olid
óppinud oma si.idameid róómustama vórsuva ja pead 100va nisuga,
annaabi.ee 
