Fütobentos
Pinnalähedane homohaliinne
veekiht on enamvähem ühtlase S-ga; sügavamal heterohaliinne,
ebaühtlase soolsusega vesi, S oleneb ookeanivee sissevoolavast hulgast,
vee seiskumisest süvikualadel jne.
Pinnakihtide S on Põhjameres 32-35pr, Skagerrakis 30 pr, Kattegatis 20
pr, Läänemere S- osas 8 pr, keskosas 6-7 pr, Põhjalahe ja Soome lahe
äärmistes soppides 3-2 pr. Põhjavee soolsus on keerulisema jaotusega.
Geograafiline levik maailmaookeanis
Vetikate geograafias e. fükogeograafias (phycogeography) on 2 pioneeri:
F.R. Kjellman (Rootsi teadlane, peamiselt võrrelnud põhjapoolkera
floorasid, tähtsamad tööd ilmusid ajavahemikus 1877-1906) ja W.A.
Setchell (USA teadlane, rõhutas temperatuuri osa vetikate levikus,
põhilised tööd ilmusid ajavahemikus 1893-1925).
Kaasajal eristatakse maailma meredes 7 biogeograafilist regiooni, millel
omakorda eristatakse alaregioone.
1. Polaarvööde Arktika
2. Külm parasvööde, Subarktika, põhjapoolkeral (3 alamregiooni a/r)
3
annaabi.ee 
