Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused
kodeerivad neist 911 (homolooge on leitud 194-le).
• Mimiviiruse poolt kodeeritavate valguliste produktide hulka suurendab splaisingu
kasutamine. Mimiviirusel on olemas:
- valkude splaising (intein-domeenid, mis katalüüsivad enda väljalõikamist sünteesitud
valgumolekulist ja uue peptiidsideme tekkimist väljalõikekohta ümbritsevate ah jääkide
vahele) DNA polümeraasi kodeerivas alas
- isesplaiseeruvad intronid (seni teada faagidel ja phycodnaviirustel) – mimiviirusel on
vähemalt neli sellist introni, mis kõik paiknevad RNA polümeraasi kodeerivates geenides.
Virion
Mimiviiruse virion on 400 nm diameetriga ikosaeeder,
milles peale kapsiidivalkude leidub veel ka ensüüme (sh.
RNA capeerimise ensüüm) ja viiruse mRNAd. Kapsiid
on ca 40 nm paksune ja sellest ulatuvad välja pikad
niitjad jätked ja kapsiidi all paikneb kaks kahekihilist
membraani.
Mimiviirus kodeerib:
1
annaabi.ee 
