Lyons, John. 1981. Language and Linguistics. Available at https://books.google.ee/books/about/Language_and_Linguistics.html?id=8Wg57a3DdYYC, accessed January 19, 2016 World Heritage Encyclopedia & Project Gutenberg. 2016. Lemma (Morphology). Available at http://self.gutenberg.org/articles/lemma_(morphology), accessed January 19, 2016. DIPHTHONGS Origin: Late Middle English: from French diphtongue, via late Latin from Greek diphthongos, from di- 'twice' + phthongos 'voice, sound'. A diphthong is a special kind of vowel sound. Most vowel sounds in English are made with the mouth in one position and with one pure sound. These vowel sounds are called monophthongs (mono meaning “one” and phthong meaning “sound”). A diphthong is one vowel sound formed by the combination of two vowel sounds. A diphthong begins as one vowel sound and moves toward another, such as the vowel sounds in coin or loud. Diphthongs can be contrasted with two
Keeleselja tõusuaste (keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus): kõrgus IPA: kõrge (close), keskkõrge (closemid), keskmadal (openmid), madal (open) Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low) Huulte asend: labiaalsus ümardatud/labiaalsed (rounded) ümardamata/illabiaalsed (unrounded) 20. Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Vokaalid moodustavad diftonge (kr di `kaks', phthongos `heli, häälik') kahe teineteise järel asetseva laadilt erineva vokaali järjend, mis kuulub ühte silpi. Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi: esimeseks osiseks kõik 9 vokaali teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u (ä-, ü-, ö-, õ-lõpulised murretes) 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades 18 esinevad vältevahelduses, nii Q2-s kui Q3-s (i-, e-, u-lõpulised); need saavad esineda ka 1-silbilistes sõnades 8 tekib laadivahelduse tulemusel, ainult Q3-s: