Teatri teke antiikajal
Seejärel valiti
loosiga igale luuletajale esinäitleja ja patroon ehk koreeg jõukas mees, kes oma
kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejatele maksis riik. Näidendi autor
kompenseeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundjad selle
töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta sageli ka peaosa.
Suure duinüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud
Phrrhenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskideta näitlejad.
Järgmised kolm päeva pühendati tragöödiale ja neljas komöödiale, kuid hiljem mängiti
komöödiaid õhtuti pärast tragöödiaid, millega alustati juba koidikul. Iga komöödiakirjanik
võis esitada vaid üheainsa näidendi. Auhid anti parimale tragöödiale ja komöödiale, parimale
teostusele ja hiljem parimale tragöödianäitlejale, kes ei pidanud tingimata mängima võitnud
näidendis.
annaabi.ee 
