Vooruste eetika
et kuigi voorus on mingis mõttes keskmine, ei tähenda see, et tunded peavad alati
olema tasakaalustatud. On olukordi, kus tuleb tunded (viha, kirg jne) välja näidata.
Olukorra tõsidus määrab ära vooruse.
Voorused, mille jaoks on vaja tahet, ei ole sünnipärased, need saadakse elu jooksul.
On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud
olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades
tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks
me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei
piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib:
miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn.
Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on
seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal
asjal on olemas oma otstarve (ergon)
annaabi.ee 
