Ka Golfi hoovus on peamiselt tuulest tekitatud. Tema jätk Newfoundlandi saare juures kirdesse pöörduv ja hiljem Gröönimaad väisav Põhja-Atlandi hoovus on globaalse termohaliinse tsirkulatsiooni osa. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Ligikaudu pool maa pinnani jõudvast valguskiirgusest on kasutatav fotosünteesil. Tegelikult kasutavad rohelised taimed sellest ainult 1-2%. Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus on inimsilmale nähtav kiirgus, lainepikkusega 400700 nm. Photosynthetically active radiation radiation visible to the human eye, wavelengths from 400 to 700 nm. 400 700 . Fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus Kõige enam vajab taim violetset-sinist (380-470 nm) ja oranzi-punast (580-700 nm) spektriosa. Rohekas valgus peegeldub suures osas taime pinnalt. Seetõttu tajuvad meie silmad taimi rohelistena. Taimelehtedes muundatakse päikesevalgus fotosünteesi teel kompleksseteks energiarikasteks molekulideks.
vahemikus 290-4-3000 nm (nanomeetrit, 1 nm = 10 Å. 2 Kiirgus lainepikkusega 290-390 nm ultraviolettkiirgus 390-760 nm e. 0,39-0,76 µm -- nähtav e. silmaga tajutav valgus 760 4-3000 infrapunane kiirgus Veepinnal peegeldub väike osa valgusest tagasi, enamus neeldub vees, muutudes kiirgusenergiast teisteks energiavormideks : soojusenergiaks ja fotosünteesiks kasutatavaks energiaks (photosynthetically fixed energy), osa kiirgust hajub vees. Spektri erineva lainepikkusega osad neelduvad ja hajuvad vees erinevalt. Spektri lühilaineline sinine osa jõuab kõige sügavamale, andes ühtlasi veele värvuse. Põhjalikud ja arvukad mere optika-alased uuringud tehti juba aastail 1946- 47 väga mitmetes maailmamere osades Rootsi ekspeditsioonilaeval "Albatross". Tulemuste põhjal lõi merevee klassifikatsiooni optikalisel alusel esimesena
annaabi.ee 
