Jaanimardikad pskasloLololo siin nimi Üldine · Emased suuremad kui isased · Emased on tõugud, isased mardikad · Elavad Euroopast Aasiani · Talvituvad · Elavad kivide, kändude vahel · Valgust eritavad elundid (lutsiferiin) · Euroopas 3 liiki 1. Lampyris noctiluca 2. Lamprohiza splendidula 3. Phosphaenus hemipterus Lampyris noctiluca · Enamlevinuim · Emane: Tiivutu 15-20 mm Pruuni värvi, roosakas nahk Viimases kolmes lülis valgusorganid · Isane Kuni 15 mm Pruun, nagu enamus mardikaid Suured silmad Helendab paari valgusorganiga kui häiritud Lamprohiza splendidula · Emane: 10-15 mm Lennuvõimetu kuid tiivad on olemas Kollakas Valgusorganid üle keha · Isane: Kuni 10mm
Välimus: Emasel ja vastsetel on pikk lüliline keha, isastel on tiivad ning nad on lennuvõimelised. Suised: Vastsetel haukamissuised, täiskasvanud mardikatel on suised kärbunud. PALJUNEMINE Munad: 1 mm suurused. Munade arenguperiood: 2-4 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Rühmades. Toitumine: Vastsed toituvad limustest. Täiskasvanud ei söö. LÄHISUGULUSES OLEVAD LIIGID On teada ligikaudu 2000 liiki, nende hulgas näiteks Phausis splendidula ja Phosphaenus hemipterus. ESINEMINE Jaanimardikas elutseb suures osas Euroopast, ent tegelikult on alles jäänud vaid vähesed reostamata lubjapinnasega niidud ja metsad, mis on nende jaoks sobivaimad. KAITSE Kaasaegsed põlluharimismeetodid, maaparandus ning tõenäoliselt kunstvalguse kasutamine on põhjustanud selle, et paljudes piirkondades on jaanimardikas muutunud haruldaseks liigiks.
annaabi.ee 
