Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
(oligomeer, mis sisaldab kahte sarnast monomeeri), karboksüpeptidaas, mis lõhustab C-
terminali glutamüüli gruppidest sünteetilised substraadid ja transfeerib need peptiidideks ja
teisteks sobivateks aktseptoriteks nagu näiteks glütsüülglütsiiniks.
arginaas- (arginase- ARG)- uriini tsükli viimane ensüüm, sisaldab mangaani. Selle ensüümi
katalüüsitud reaktsioon:
arginiin+ H2O ornitiin + uurea
aluseline fosfataas- (Alkaline Phospahatase) ALP või AP (SAP- seerumi aluseline
fosfataas) on kasutatud maksakahjustuse näitajana juba 1920ndatest. Hüdrolüüsib mitmeid
fosfaadi estreid. AP on glükoproteiin. Võib leiduda eelkõige maksas, soolestikus, neerudes,
luudes.
kreatiini kinaas- (creatine kinase- CK) katalüüsib pöörduvat kreatiini fosforüülimist, et
moodustada kreatiini fosfaate.
bilirubiin- omab suhteliselt väikest diagnostilist tähtsust. Kõrge bilirubiini tase veres võib
viia kolaltõveni.