ka käskis mul minna siia oma ennustusega. Oleks pidanud kohe eemale hoidma õukonnas ega häältki tegema. Kuid ega ma ei saanud ju kui Deidameiasd mööda vaadata. Ta ilus välimus ja ilus elu. See kõik oleks võinud nii jääda kui odysseus ei oleks tulnud. Kuidas ma sain lõksu langeda nii lihtsalt ja neid relvi imetleda. Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi.
Ma kergem udusulest ja tugevam terasest. Jäid lõõska vaid pehkinud jätted: väär-mina ja eba-maailm. Nüüd jootmas mind Kõiksuse lätted ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. ,,Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Fööniks (kr. Phoinix) on müütiline punakuldse sulestikuga hiigellind, keda austati muistses foiniiklaste asulas Heliopolises seoses päikesekultusega. Kreeka pärimuse järgi elas see lind, ainus omataoline, Egiptuses, Indias või Araabia kõrbes. Tema eluiga olevat 500 aastat, misjärel ta ehitab endale lõhnavatest rohtudest pesa, toob kuuldavale kauni 8 laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ja oksad, põleb tuhaks ja tõuseb tuleasemelt uuesti
ja silmaks mul Kõiksuse silm. Ja päiksekiirtega ühte mu ihu sulab uus. Ta üleni leegib kui lühter ja Elu Sõna tal suus. Viin kõikjale valgust ja rõõmu, mu hingusest sulab hang ja mu südamest suuri sõõmu joob lunastust roimar ja vang. Karl Ristikivi ütleb: ..."Talviku kõneviis on alati otsene, mitte mõistukõneline või sümbolistlik." Ometi kostub sellest luuletusest sümbolismi sümbol on juba fööniks ise surma võitja. Fööniks (kr. Phoinix) on müütiline punakuldse sulestikuga hiigellind, keda austati muistses foiniiklaste asulas Heliopolises seoses päikesekultusega. Kreeka pärimuse järgi elas see lind, ainus omataoline, Egiptuses, Indias või Araabia kõrbes. Tema eluiga olevat 500 aastat, misjärel ta ehitab endale lõhnavatest rohtudest pesa, toob kuuldavale kauni laulu, süütab tiibu lehvitades rohud ja oksad, põleb tuhaks ja tõuseb tuleasemelt uuesti sündinuna võidab surma.