V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
See teeks meile lõbu.»
«Jah, tõesti!» hüüdsid kõik tütarlapsed käsi kokku lüües.
1
3
5
«See oleks lollus!» vastas Phoebus. «Ta on mu kindlasti unustanud ja ma ei tea isegi ta
nime. Aga kui te, preilid, seda soovite, siis katsun õnne.» Ja üle palkoni võre kummardudes
hakkas ta hüüdma: «Hei, väike!»
Tantsijanna laskis just sel silmapilgul käsitrummi alla. Ta pööras oma pea sinnapoole, kust
tuli hääl, ta särav pilk peatus Phoebusel ja ta lakkas järsku tantsimast.
«Hei, väike!» kordas kapten ja andis sõrmega märku, et ta üles tuleks.
Mustlanna vaatas teda veel korra, siis punastas ta, nagu oleks leek ta põski haaranud.
Käsitrumm kaenla all, läks ta läbi hämmastunud pealtvaatajate aeglaste sammudega maja
poole, kust Phoebus teda kutsus, taarudes ja segase pilguga nagu lind, keda on halvanud
mao pilk.
Pilk hiljem tõusis uksevaip ja lävele ilmus mustlanna näost punasena, kohkununa,