Selle tekkiva ühendi kristallid vivad phjustada märkimisväärset paisumist, müürivuukide lagunemist ja tellismüüride deformatsioone. Vaadeldav kahjustuste liik avaldub peamiselt parapetiga seintel, tugiseintel, samuti ka korstendel. Esimeseks kahjustuste tekkimise märgiks on tavaliselt horisontaalvuukide pikisuunaline pragunemine, mis viitab mördi paisumisele ja sellele järgnevale müüritise kverdumisele ning pragunemisele. Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad
Ronald Harrison uuris Tutanhamoni muumiat portatiivse rntgeniaparaadiga. See polnud kll vaarao esimene rntgenoloogiline uuring, kindlasti aga phjalikem. Viiskmmend rntgenifilmi andsid jrgmise diagnoosi: kuningas Tutanhamon suri vgivaldsesse surma. Kolju vasakul poolel haigutava haava oli tekitanud kas mingi relv vi kuskilt kukkumine. Surma tegelik phjus oli ajukoorealune verevalum. Seega oli igasugune mistatamine vaarao varajase surma mber learune. Seni oli surma phjusena oletatud arteriaaltuumorit, ajukasvajat vi tuberkuloosi. Professor Harrisoni assistent, seroloog dr. R. C. Conolly tegi samas npnelapea suuruse koetki abil kindlaks Tutanhamoni veregrupi: A 2, alagrupp MN. Niisiis oli Tutanhamon erakordselt harva esinevat verd ja prines jrelikult vanast ja puhtast aadlitust. Harukordne veregrupp A 2 kneleb ometi ka millestki muust. Harrison ja Conolly testasid 1959. aastal selle, mis 1925. lahkamisel oli olnud veel puhas oletus.