Viirpapagoi
Viirpapagoi on vga hsti kohastunud eluks kuivades piirkondades ja on
suuteline imekspandavalt pikka aega ilma veeta lbi ajama. Pua ajal oskab ta
naha ja uriini kaudu toimuvat veekadu piirata. Seemned, millest ta toitub,
sisaldavad nii palju vett, et papagoi on suuteline ellu jma koguni viis kuud
veeta olles.
Sellele thusale strateegiale vaatamata hukkub puaajal hulgaliselt
papagoisid.
PALJUNEMINE
Sugukpsus: 5. elukuul.
Pesitsusaeg: Lunapoolsetel aladel augustist jaanuarini, phjapoolsetel
juunist septembrini.
Pesakondade arv: Toidukllusest olenevalt 1-3.
Munade arv: 5-6.
POJAD
Linnupojad kooruvad 17-20 peva mdudes,.
Algul toidavad vanalinnud neid papagoipiimaga, mis on ssivesikuterohke ning
meenutab imetajate piima. Hiljem hakkavad saama pugust vljagatavat
poolseeditud toitu. Pojad on lennuvimelised umbes kuu aja vanuselt.
- Viirpapagoide leviala. Elavad Austraalias, vljaarvatud mandri rannikuosa.
Vaid rmusliku pua korral juavad viirpapagoid rannikualadele
annaabi.ee 
