Tööstusühiskonna põhijooned
ksluise ja dini ratsionaalse telu
korvamiseks hakati otsima meelelahutust, mis esitaks otsekui vljakutse
kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed,
loteriid ja nnemngud. Kui agraarhiskonnas pidutseti mingi suurema
tperioodi lpul ja pidu oli omamoodi jtk tisele tegevusele, siis
tstushiskonnas eraldusid tsfr ja puhkesfr teineteisest selgesti.
Tstuspre ja leminek kapitalismile MUUTIS oluliselt HISKONNA
SOTSIAALSET JAOTUST. Tpsemalt eldes
muutusid
thive majanduse phivaldkondades,
linna- ja maarahvastiku suhtarv,
leibkonnamudelid.
Tstustliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning pllupidajate arv
kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rtsepate ning
advokaatide arv, sest tstuse arenedes tusis jrk-jrgult elatustase, mis
omakorda suurendas teenuste tarbimist.
Varase tstushiskonna linnad olid lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud
neis rmiselt viletsad. Modernne linnatsivilisatsioon arenes vlja alles 19.
ja 20. sajandi vahetusel
annaabi.ee 
