Carl Friedrich Gauss
suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi
tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14
aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda
ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on
vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta
vhimruutudemeetodi. Doktorits testas algebra phiteoreemi. Vhimruutude meetodi
phjal tuletas ta ,,Gaussi meetodi" taevakehade trajektooride kindlaks tegemiseks. Seda
meetodit kasutatakse siiani satelliitide jlgimisel. Aastatel 1802 ja 1809 kandideeris
Gauss ka Tartu likooli professoriks. Tulemuste eest astronoomias mrati Gauss 1807
Gttingeni observatooriumi direktoriks. 1827 ilmunud t pani aluse
diferentsiaalgeomeetriale. Gaussi kvera nime kannab normaaljaotuse kver.
Kompleksarve nimetatakse ka vahel Gaussi arvudeks. Gaussi meetodi nime kannab