Riigikaitse – kas üldine kaitseväeteenistuskohutus või palgaarmee?
armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid
oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika
hendriigid) on sdurite motivatsioon ning tekspodamised ksimusi tekitavad.
Palgaarmee kehtestamisel liituvad sjavega palju inimesi, kes nii-elda
naudivad julmust. Usutakse ka, et palgaarmee annaks hea vimaluse patriootidel
elatist teenida ning samal ajal teha seda, mida nad armastavad - kaitsta oma
kodumaad.
Eesti Vabariigi phiseaduses on julgeolekupoliitika paragrafi alla mrgitud
selgelt punktis 4.1, et Eesti hiskonna integratsiooni alus on kaks
paralleelset protsessi: hiskonna htlustumine eesti keele oskuse ja Eesti
kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eriprade
silimise toetamine. Selle testuseks, kehtib eestis ka seadus , mille alusel
ei pea ajateenistusse minema inimesed, kelle usk vi tekspidamised ei hti
ajateenistuse korraga. Sellistele inimestele kehtib asendusteeninduse kohus.