- arengupshholoogia - neuropshholoogia PSHHOLOOGIA HARUD (RAKENDUSLIKU ORIENTATSIOONIGA) - kliiniline pshholoogia - iguspshholoogia - organisatsioonipshholoogia - reklaamipshholoogia - spordipshholoogia - koolipshholoogia - militaarpshholoogia ... PSHHOLOOGIA UURIMISMEETODID reliaablus usaldusvrsus, paikapidavus valiidsus kehtivus (nitab, kas test m`dab seda omadust, mida me m`ta tahame ehk kas test tidab oma otstarvet) - uurimisksimus vi hpotees - falsifitseeritavus (teoreetilise vite phimtteline mberlkatavus vaatluste vi katsete phjal) - operatsionaalne definitsioon (miste, mille kasutamise igsust on vimalik kuidagi kontrollida) - andmete kogumine peab olema sstemaatiline (valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine = ebausaldusvrne, anekdootlikud tendid = ebatenolised juhtumid) VALIM (ldkogumi osa, mille jrgi tehakse statistilisi jreldusi ldkogumi kohta) - populatsioon (kogum, mille kohta soovitakse jreldusi teha) - valim - tenosuslik vi mittetenosuslik valim
· tõestamises, et juhul, kui koormuste arvutussuurused, materjalide omadused ja konstruktsiooni geomeetrilised mõõtmed jäävad arvutus- mudelites etteantud piiridesse, piirseisundeid ei ületata. (2) Nõuete täitmise tõestamise põhimõtted ja rakendusreeglid on toodud EPN-ENV 1.1 9. peatükis. (3) Peatükkides 4...7 käsitletakse vastavalt koormusi, materjalide omadusi, geomeetrilisi mtmeid ja arvutusmudeleid. 4. KOORMUSED JA KESKKONNA MÕJUD 4.1. Määratlused ja phimtteline liigitus (1) Koormusteks (F) võivad olla: · otsesed koormused so. konstruktsioonile otseselt mõjuvad jõud; · kaudsed koormused so. sunddeformatsioonid - näiteks temperatuuri mõjud, tugede vajumised jms.. Kaudseid koormusi nimetatakse ka mõjuriteks. (2) Koormusi liigitatakse järgmiselt: (i) nende ajalise muutumise seisukohalt: · alalised koormused (G) - näiteks konstruktsioonide omakaal, sisseseade, abikonstruktsioonide ja statsionaarsete seadmete
Näit. jagunevas rakus nn. aktiini rngas, mis vimaldab tsütokineesi toimumist, samuti fibroblastides esinevad stress-fiibrid, kus aktiinifilamendid on seotud müosiiniga ning nad sarnanevad pisikestele müofibrillidele. Kui rakk alustab mitoosi faasi, siis stress- fiibrid degradeeruvad, mistttu rakk tuleb substraadi küljest lahti ja muutub ümaraks. Kontraktiilsed struktuurid mittelihasrakkudes on väiksemad ja pole nii krgelt organiseeritud, kuid nende phimtteline funktsioneerimine (aktiini- müosiini interaktsioon) toimub samamoodi. (+ konspekt!) 9.)Kuidas närviimpulsi jõudmine mootorneuronini põhjustab sarkomeeride kokkutõmbe. Ca2+ osa.: /Lihasrakkude kokkutõmbel Ca vabaneb ER-st (sarkoplasmaatiline retiikulum). Ca seostumine troponiiniga muudab tropomüosiini struktuuri ja vabanevad piirkonnad kuhu müosiin saab seostuda./ Lihaskontraktsioon initsieeritakse Ca++ ioonide kontsentratsiooni suurenemisega müofibrille ümbritsevas sarkoplasmas
annaabi.ee 
