klassi" üliõpilastega kui tema enda seisusele vastavate õpilastega. Newton taotles Cambridges juura kraadi. Cambridge instruktsioonides domineeris Aristotelese filosoofial. Kolmandal aastal lubati õpingutest teatavast vaba valikut. Newton õppis selliseid filosoofe nagu Descartes, Gassendi, Hobbes ja Boyle. Ta õppis Kepleri optikat ja tundis huvi Koperniku ja Galileo vastu. Ta salvestas oma mõtted raamatusse, millele pani nimeks "Quaestiones Quaedam Philosophicae" (Teatud Filosoofilised Küsimused). 3 See, kuidas Newton tutvus oma aja kõige arenenumate matemaatiliste tekstidega, pole päris selge. De Moivre järgi algas tema huvi matemaatika vastu 1663 aasta sügisel. Ta oli laadalt astroloogia alase raamatu ostnud, kuid ei suutnud mõista selles sisalduvat matemaatikat. Püües lugeda raamatut trigonomeetriast leidis ta, et tal puuduvad vajalikud teadmised geomeetriast. Nii otsustas ta lugeda
Leidis üleminekuid nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1. Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et sellel on oluline ja isegi võrdväärne roll ratsionaalse tunnetuse kõrval. · Mõistet ,,esteetika" kasutab esimest korda oma doktoritöös väärtustades tumedate tajupraktikate tähtsust.,,Meditationes philosophicae de nonnullis ad poema pertinentibus" (1735) Lähtus kreekakeelsest sünast ,,aisthetikos" ehk meeleliseks tajuks, tunnetuseks võimeline. Baumgarten ütles, et kreeklaste jaoks oli see nii meeleline taju kui kujutlusvõime. Hakkas töödes aesthetikost kirjeldama. Ta tõstis selle samale tasemele mõistusliku tunnetusega. Töötas välja uues distsipliini, millel pani nimeks esteetika. · Kasutas esteetika kohta palju sünonüümseid väljendeid. Alumine tunnetusõpetus.
annaabi.ee 
