Bioloogiline psühholoogia
Rene Descartes (1596-1650): Keha kui mehhaaniline masin, milles täiesti eraldatav hing.
Hinge asupaigaks käbinääre.
Franz Josef Gall (1758-1828):
Frenoloogia (loengud „kranioskoopiast“, 1976). Eristas 27 „ajukeskust“, millel igaühel
oma funktsioon. Teooriat arendas ja täiengas Johann Spurzheim (1776-1832). Nad leidsid ajus
kohti, mille funktsiooniks said olla omadused nagu:
*Destruktiivsus: kalduvus tappa.
*Philoprogenitiivsus: hoolitsus järeltulijate eest.
*Adhesiivsus: kalduvus kaaslastesse kiinduda.
*Meelekindlus: kohusetunne, tõearmastus …
*Keel: teadmine tehislikest märkidest – aju eesmise sagara all tagaosas!
Kui ajus on suuremad ja väiksemad piirkonnad, siis see peegeldub ka koljus ja näos. Näiteks
Spurzheimi kirjeldus imperaator Caracallast: frenoloogilisest seisukohast on see kõige