Tehnika ajalugu
ei takistanud see nende tunnistamist taevakehade liikumise matemaatiliseks väljenduseks.
Galilei arvates ei piisanud Koperniku süsteemi esteetiliste eeliste tõestamiseks vaatluse teel.
Seda oli tarvis ka põhjendada, seletada, kuidas maakera saab pöörelda, ilma et õhku visatud
kehad maakerast maha jääks.
Selleks tuli tutvust teha kehade vaba langemisega. Probleemile oli praktilise tähtsuse andnud
suurtükikuuliga märki tabamise vajadus. Toona valitses Philoponose impulsiõpetus, mille
araablased olid edasi andnud ja mida Pariisi nominalistid olid täiustanud. Oletati, et kuulil on
suurtükitorust välja lennates impulss ehk vis viva, mis surub mõneks ajaks maha tema
loomuliku tungi alla kukkuda. Galileil läks korda see, mis teistel nurjus kehade liikumise
matemaatiline kirjeldamine. See oli tema elutöö, mille ta tervikuna avaldas alles pärast
süüdimõistmist: "Dialoogid kahest uuest teadusest". Galilei seadis uue, eksperimentaalse