George Berkeley
aastal Iirimaal Thomastownis pere vanima lapsena.
Algselt õppis ta Kilkenny Kolledzis ning 1700. aastal, vaid 15. aastasena, asus õppima
Dublinisse Trinity Kolledzisse, mille magistriõpingud lõpetas Berkeley 1707. aastal. Kaks
aastat pärast seda, avaldas Berkeley oma esimese tuntuma teose ,,Visiooni uus teooria". 1710.
avaldas ta ,,traktaadi inimtunnetuse alustest" (Treatise Concerning the Principles of Human
Knowledge), millele ilmus 1713. aastal järg ,,Kolm dialoogi Hylase ja Philonouse vahel".
Aastad 1714-1722 veetis Berkeley erinevates Euroopa riikides ning 1728-1731 Ameerikas.
1734 määrati ta Iirimaal Cloyne` piiskopiks, kellena veetis oma ülejäänud elu. Berkeley suri
14. jaanuaril 1753. südameinfarkti.
Berkeley eitas mateeriat (materiaalse maailma olemasolu), lähtudes seejuures Locke'i
arusaamast, et vahetult saame tajuda vaid ideesid:
"Igaühele, kes vaatleb inimtunnetuse objekte, on selge, et need on kas sellised ideed, mis on
annaabi.ee 
