Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad
Kreeka kultuurist. Suured muutused toimusid Rooma-Impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal. 23. Varakristliku muusika Kristluse algusaegadel on arengu keskpunkt idaaladel. Kuni 3.saj. lõpuni oli liturgiliseks keeleks kreeka keel. Ida- ja läänekirik olid kuni 1054. aastani ühtsed, Bütsants oli ajuti Rooma keisrite residents, paavstid olid Süüria ja Kreeka päritoluga. Meie teadmised jumalateenistuste laulude kohta pärinevad rooma kirjanikelt Philonilt (u. 50. a.) ja Plinius nooremalt (112. a.), piiblitekstidest ning manitsustest laulmiseks apostlite kirjadest. Kristliku muusika aluseks olid esimesed kristlikud kogudused, tähtsaim neist apostel Pauluse misjonikeskus. Varakristlikus muusikas oli mõjutusi nii Lähis-Ida maadest kui ka Vana-Kreeka kultuurist. Esimesed kristlaste jumalateenistused matkisid juutide ohvriteenistust Jeruusalemma templis ja ka nende pühad tekstid (Vana testament) ja laulud
annaabi.ee 
