Ristisõjad
sjalist kaitset kui ka kristlikku
vennaarmu.Nendest vajadustest tingituna kujunesid Phal Maal vaimulikud
rtliordud.Ordu liikmed olid
korraga nii rtlid kui mungad.Esmalt tekkis templiordu,mis sai oma nime
Saalomoni templi jrgi.Sellesse
koondusid Prantsusmaalt prit rtlid.Seejrel moodustati Itaalia ehk
Johanniitide- ja Saksa ehk Teutoonide
ordu.
KES OLI ORDURTEL?
Tavalisest rtlis erines ordurtel selle poolest,et ta oli andnud
mungatotuse.Ta ei tohtinud rajada perekonda ja
pidi kogu oma vaga elu phendama vitlustele valeusuliste ja
uskmatutega.Orduvendade elu oli korraldatud vga
rangete reeglite jrgi ning neist oli vitluses paganatega ja teiseusulistega
palju kasu.Vaimulikke rtli-
ordusid vib pidada omamoodi ristiusu kaardiveks.
RISTISJAD JTKUVAD.RISTISDADE TULEMUSED.
TEINE RISTISDA (1147-1149)
XI sajandi lpul Esimese ristisjaga saavutatud edu ei psinud kaua.Peagi
nnestus seldukkidel osa kaotatud
aladest tagasi vita.1144. aastal lagunes nende ktte ristiususliste rajatud
Edessa krahvkond