KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE VASTAVUS PÕHISEADUSELE
Vabaduse võtmine karistusjärgse
kinnipidamise näol on aga PS § 20 lg-s 1 tagatud isikuvabaduse riivamine.
Isiku süüdimõistmine ja karistamine on kaks vormilist eeldust, mis peavad olema
täidetud karistusjärgse kinnipidamise kohaldamiseks. Kolmas vormiline eeldus on nõue, et
isik, kelle suhtes karistusjärgset kinnipidamist soovitakse kohaldada, peab olema varem
vähemalt kahel korral karisatud KarS § 872 lg 2 punktis 1 nimetatud tegude eest iga kord
vähemalt pheaastase vangistusega.
Karistusjärgse kinnipidamise määramise sisuliseks eelduseks on isiku ohtlikkuse
tuvastamine. Kohus määrab karistusjärgse kinnipidamise, kui arvestades süüdimõistetu isikut,
sealjuhlgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on
alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi
kuritegusid.
Kohus peab lõpetama karistusjärgse kinnipidamise siis, kui isiku ohtlikkus ära langeb.