Kaugushüpe ja selle ajalugu
"Me treenime neid hüppama vajaduse korral üle kraavi või mõne muu takistuse, isegi
hoides käes seatinast raskusi, mis on nii suured, kui nad suudavad käes hoida." Aristoteles
aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta, ja pole
tõenäoline, et ta oleks esitanud nii kategoorilise väite, kui tal poleks olnud kogemustest
omandatud täpseid teadmisi.
Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase
Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis
jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et
hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest
kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva
hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja
annaabi.ee 
