Vana Kreeka
pandi selga päris riided ja ehted kaeti kullaga - krüselefantiin tehnika tekkis. Tehnikavõte kus
siis materjal kaetakse teise materjaliga nagu siin näiteks.
Ideaaliks oli igi ilus inimene, igi muutumatu inimene.
Hiljem skulptor Polykleitos, näide “odakandja”: näide kuidas figuur peaks toetuma. 2m
elusuusruses figuur, sportlane, atleet. Ood tugevusele, jõule, noorusele. Võrreldes Myroniga on
tema kujud pigem staatilised e liikumatud.
Skulptor Pheidias, näide “Phathenoni friisist”. Tema looming on rohkem Myroniga sarnane,
dünaamilised pildid. Kujutas Olümpose erinevaid jumalaid, stseene Kreeka ajaloost.
Hellenistlik skulptor Praxiteles, näide Apollo sisalikuga. Mehe figuur on muutunud
naiselikumaks, pehmemaks. Puusast nõtkunud, natuke kõver: S - kurv/ S-poos. Mehe ja naise
ideaalid hakkavad kokku liituma. Teistpidi hakkab võimsust võtma
naturalistlikkus=loomutruudus. Hakkab arenema portree skulptuur . Hakatakse kõrvalelemente
annaabi.ee 
